VI

täna -

seisime silm silma vastu
väga lähestikku
ümbert kadus ruum
ja rääkisime ruttu hääletute huulte liikudes
kiiresti-kiiresti
et kumbki ei jõuaks välja lugeda
sõnu mida mõlemad vaid endale usaldame
öös pimedas ja nõrkushetkedel
näis et tuled aina lähemale lähemale lähemale

- ära ütle
ei suutnud sa end pidada
- ei ära ütlegi kunagi
puudutasin värisevate huultega su nahka
sosistades - või mõeldes ainult - hüvasti

pelgan sind näha
me mõtlen kõrged kõrged müürid

too öö pärast seda suvist kontserti
ja taevas küll milline hommik
tõusime - ärkasime - maganud vaid mõned tunnid
tulid minusse kui magasin peaaegu veel
kuidas sa lõhnad sügisese rohu järele
rääkisid kõigest mis saab
olime lõpmata õnnelikud
jõime teed

hetketi nõrgana nutan taga oma kirge
(Surm Roomas -

ma olen üksi
ma tahan olla üksi
aga vahel igatsen ma kellegi lähedalolekut
puudutust, karja - ja tallilõhna
lihalist ühtekuuluvust
maailma mille olin minetanud
ja millest lahti öelnud
sundust millest uskusin
et olen sellest vabaks saanud

oo kallis kallis kallis
igatsust täis ööde rõõm