I Ega mu katmatus sulle häbiks ei ole
Ega sa ei tunne piinlikust mu karjatuse pärast
Ega ometi
Vastust pole tarvis kullake
II kas ikka leiad mu?
jah kindlasti
kas ikka...?
jah kindlasti mu kullake
sinu pillatud pihlakad näitavad rada
seda õiget
kas lubad et korjad üles iga kolmanda
jah aga kinnisilmi
ainult kinnisilmi kullake ja
iga kolmanda?
iga kolmanda ja kolm kord kaheksanda jätad
luban et ei unusta
ma ei lähe ju päriselt ega
muidugi mitte kullake
me ju näeme veel
sest piki pihlakarada
tuled sa mulle järele
ja nõnda on mu minemine
vaid lahusolek viivuks
ja nõnda pole põhjust olla kurb
sa...ikka tuled läbi kaste läbi udu
läbi vihma läbi oja läbi jõe
ma tulen üle mere kullake
sind ärgu liiga köitku virvatuled soos
ma olen näinud lõket kullake
sa...hoia ennast
luban
Näe päike juba koidab
kõik ärkab ümberringi lilled avanevad
linnud võtavad noka tiiva alt
tänase esimene tuul tõusis puudesse
nii kaunis on kõik
ma...siis lähen on aeg
nüüd mine kullake
ma lähen siis
nüüd mine kullake
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment